Sisukord
- Miks ma valisin Lumix S1 II, mitte Sony, Canon või Nikon: Panasonic lumix s1 ii
- Tehnilised spetsifikatsioonid, mis päriselt loevad
- Pulmafotograafias ja -videos: millal S1 II hiilgab
- Tootefotograafias: terav, värviline, korduv
- Video igapäevatöös: mis toimib ja mis mitte
- Millised objektiivid selle kaameraga tegelikult töötavad
- Kellele see kaamera sobib, ja kellele mitte
- Rendi enne kui ostad
Olen viimased kuus kuud filminud peaaegu kõik oma tööd Panasonic Lumix S1 II-ga: pulmad, kommertsvideod, tootefotograafia, sisuloome. See ei ole sponsoreeritud ülevaade ega Panasonicu turundusmaterjal. See on töötava fotograafi aus kogemus kaameraga, mille ostsin enda raha eest ja mis on muutnud minu töövoo kiiremaks, paindlikumaks ning veakindlamaks.
Miks ma valisin Lumix S1 II, mitte Sony, Canon või Nikon: Panasonic lumix s1 ii
Enne S1 II-t kasutasin aastaid Panasonic GH5-t, mis on endiselt väga hea kaamera oma Micro Four Thirds formaadis. Täiskaadri sensorile üleminekut olin planeerinud juba pikemat aega. Suurem sensor tähendab puhtamat pilti hämaras (ca ühe-kahe stopi võit), madalamat sügavusteravust ja paremat dünaamilist ulatust. Just need omadused teevad pulmapäeva hämaras ruumis ja stuudios vahet.
Küsimus oli ainult see, millise full-frame süsteemi valida. Sony A7 IV, Canon R5 Mark II ja Nikon Z6 III olid kõik kaalumises. Valik langes Panasonicule peamiselt ühel põhjusel: olin juba nende ökosüsteemis sees, tundsin menüüsid, ja mul olid L-mount objektiivid. Üleminek Sony või Canoni süsteemi oleks tähendanud paari tuhande euro eest uute objektiivide ostmist ja kuudepikkust lihasemälu ümberõpet. Sony autofookus on objektiivselt parem, aga see vahe ei kaalu üles täiendavat rahalist ja ajalist investeeringut.
Tehnilised spetsifikatsioonid, mis päriselt loevad
Paberil on numbreid alati palju, aga pärast kuude pikkust igapäevast kasutamist saab selgeks, millised spetsifikatsioonid reaalses töös vahet teevad. Need, mida ma märkan iga filmipäeva:
- 24,2 MP täiskaadri CMOS sensor. Piisav resolutsioon A3 trükiks ilma kvaliteedikaotuseta, aga failimahud jäävad mõistlikuks. 45 MP kaamerate failid koormavad arhiivi ja aeglustavad järeltööd
- Faasidetektsiooniga hübriid-autofookus. Seitse aastat olid Lumixid kontrastfookusega, mis oli videos aeglane ja ebausaldusväärne. Faasidetektsioon on see ainus asi, mis S1 II tegi soetamise väärseks
- 6K/30p ja 4K/120p video. 6K annab monteerimises paindlikkust kadreeringu muutmiseks, 4K 120fps aeglustus on pulmade esimese tantsu ja tootefilmimise jaoks hädavajalik
- 5-teljeline IBIS stabilisaator. Käest filmides üllatavalt hea, aga mitte gimbali asendaja. Jalutavaid kaadreid stabiliseerib, jooksmiskaadreid mitte
- Dual SD-kaardipesad (UHS-II). Pulmapäeval salvestan mõlemale kaardile korraga. Kaardi rike päeva keskel on võimalik katastroof, ja UHS-II SD-d on CFexpress-iga võrreldes oluliselt odavamad
Täieliku spetsifikatsiooni leiad Panasonicu ametlikult lehelt. DPReview ülevaate järgi (dpreview.com) on S1 II hinna-jõudluse suhe L-mount kaamerate seas klassi parim.
Pulmafotograafias ja -videos: millal S1 II hiilgab
Pulmapäev on kaamera kõige nõudlikum test, mille ma oskan välja mõelda. Hommikul on tuhm valgus hotellitoas ettevalmistuste ajal, päeval ere kontraster kiriku sees ja ees, õhtul pime tantsupõrand ainult LED-valgustitega. Ühe päeva jooksul läheb ISO skaalalt 100-st 12800-ni ja tagasi, ning kõik peab olema kasutatav.
S1 II hämaratalitlus on see koht, kus ma märkan vahet kõige rohkem. ISO 6400 on praktiliselt puhas, ISO 12800 töötab dokumentaal-videos ja madalama resolutsiooniga veebiväljundis, ISO 25600 on piir, kus hakkab kaduma värviinfo. GH5-ga oli minu isiklik piir 1600. See on kolm stopi võitu, mis tähendab õhtustel filmimistel kardinaalselt rohkem valgust ilma lisavalgustita.
Autofookus oli S1 II suurim paranemine võrreldes esimese S1-ga. Eelmise mudeli kontrastfookus oli videos sõna otseses mõttes kõikuv, fookus “hüppas” pidevalt. S1 II faasidetektsioon jälgib näokontuure ja silmi usaldusväärselt ka keerukates olukordades, kuigi mitte samal tasemel kui Sony A7 IV või A9. Kui tuled Sony süsteemist, siis saad selles punktis pettuda. Kui tuled vanemast Lumixist, on vahe nagu öö ja päev.
Pulmafotograafidele veel üks oluline detail. Salvestan alati mõlemale SD-kaardile korraga. Ühe kaardi füüsiline rike on pulmapäeval võimalik katastroof, mille tagajärgi ei ole kellelgi võimalik heastada. S1 II dual UHS-II pesad teevad selle lihtsaks. Kui mõtled pulmafotograafi töö peale põhjalikumalt, loe ka meie pulmafotograafi valimise juhendit, kus varuvarustuse teemat käsitlen detailselt.
Tootefotograafias: terav, värviline, korduv
Stuudios on S1 II täiesti teine kaamera kui pulmas. 24,2 MP annab piisava resolutsiooni isegi A2 trükiks ning värviesitus on Lumixile omaselt loomulik. See on tootefotograafias kriitilise tähtsusega, sest kliendi kaubamärgi värvid peavad olema kordumatud projektilt projektile.
Kombineeritud Panasonic S 24-105mm f/4 Macro OIS-ga saab S1 II igat stuudioülesannet tehtud, lainurgast lähifotodeni. Väiksemate toodete, ehete ja kella-elementide puhul kasutan Canon 100mm f/2.8 Macro-t läbi Sigma MC-11 adapteri, mis pakub makrofotograafidele tuttava 1:1 reproduktsioonisuhet ja ülilihtsat fookusrežiimi.
Tethered filmimine Lumix Tether rakendusega töötab USB-C kaudu stabiilselt. Klient näeb pilti kohe arvutiekraanil ja saab kohapeal tagasisidet anda, mis vähendab muudatuste tegemise vajadust hiljem monteerides.
Video igapäevatöös: mis toimib ja mis mitte
6K resolutsioon on video monteerimises suurim praktiline eelis. Kadreeringu muutmine, stabiliseerimine ja cropimine 4K väljundisse ei kahjusta kvaliteeti. B-roll materjalis saab sama kaadri väljundida kahe erineva kadreeringuga, mis vähendab vajaliku võtte mahtu.
4K 120 fps aeglustus on sileda müraprofiiliga ning väga puhas. Pulma esimene tants, kliendi toote langemine kontrollitult, treeneri liigutused. Kõik kohad, kus aeglustus on kasulik, saavad korraliku materjali ilma eraldi kaadri-arvu seadmiseta.
IBIS stabilisaator on käest filmides piisav jalutavateks kaadriteks ja lühikesteks B-rolli stseenideks. Kombinatsioonis O.I.S. objektiiviga (näiteks 24-105mm) on efekt veelgi märgatavam. Tõsiste kaadrite puhul on gimbali, näiteks DJI Ronin S, asendamatu. IBIS-i ei saa segi ajada stabilisaatori asendajaga.
Ülekuumenemist pole mul esinenud isegi 32-kraadise suveilmaga välitingimustes 6K režiimis. Esimese põlvkonna S1 probleem, mille pärast paljud minu kolleegid talle “ei” ütlesid, on S1 II-s lahendatud.
Autofookus on hea, kuid mitte klassi parim. Sony on jälgimise agressiivsuses ja Canon R5 II silmatuvastuses samm ees. Pulmas ja stuudios ei ole see takistus, aga kiire spordi või lastepidude filmimiseks valiksin teise tööriista.
Menüüsüsteem on Panasonicu traditsiooniline: keerukas algajale, kiire harjunud kasutajale. Esimese nädala jooksul peab iga seaded läbi käima ja enda jaoks kohandama. Pärast seda jõuab igale funktsioonile kahe vajutusega.
Millised objektiivid selle kaameraga tegelikult töötavad
L-mount ökosüsteem on viimase kolme aasta jooksul oluliselt kasvanud. Leica, Panasonicu ja Sigma omad liituvad samas bajonetis, mis annab valikuvabaduse. Siin on need, mida ma ise kasutan iga nädal:
- Panasonic Lumix S 50mm f/1.8. Minu kõige sagedamini kasutatav objektiiv. Terav, kiire, kerge (300 g). Portreefoto ja pulma üldkaadrite jaoks
- Panasonic Lumix S 24-105mm f/4 Macro OIS. Universaalne tööhobune. Kui saan kaasa võtta ainult ühe objektiivi, siis see
- Sigma 24-70mm f/2.8 DG DN Art (L-mount). Kui vajad kiiremat maksimaalset ava kui f/4 24-105mm. Kaalusin seda ise, aga hind ja kaal hoidsid tagasi
- Panasonic Lumix S Pro 70-200mm f/2.8. Intervjuude, ürituste ja kompressioonikaadrite jaoks. Rendil, mitte oma
Tähtis täpsustus: Kui oled varem kasutanud Panasonic GH5 või muud Micro Four Thirds kaamerat, siis Sigma 18-35mm f/1.8 Art koos Metabones Speed Boosteriga ei tööta S1 II-ga. See on EF-bajoneti APS-C objektiiv ja Speed Booster on projekteeritud MFT sensori jaoks. Täiskaadri L-mount kaameral saab seda kasutada ainult MFT-režiimis (cropitud pilt), mis võtab ära kogu täiskaadri mõtte. L-mount süsteemis kasuta Sigma 24-70mm f/2.8 Art-i või Panasonicu natiivseid objektiive.
Kellele see kaamera sobib, ja kellele mitte
S1 II sobib kõige paremini hübriidkasutajale, kes teeb võrreldaval tasemel nii fotot kui videot. Pulmafotograafid, kommertsvideograafid, tootefotograafid ja sisuloojad, kes vajavad ühes kehas nii foto- kui video-kvaliteeti, saavad just selle. Dokumentaal- ja lühifilmi tegijad hindavad V-Log L-i ja 6K paindlikkust.
S1 II ei ole parim valik, kui su töö koosneb peamiselt spordifotograafiast kiirete jälgimistega. Canon R5 Mark II ja Sony A9 III on siin klass ees. Samuti ei ole see tark valik, kui oled juba sügavalt Sony või Canoni ökosüsteemi investeerinud. Objektiivide väljavahetamine maksab rohkem kui kaamera.
Rendi enne kui ostad
Täiskaadrisse üleminek on kulukas otsus. Enne 2 500 euro välja käimist soovitan kaamera päriselt välja proovida, mitte ainult poes paar minutit klõpsida. Meie rendis on Panasonic Lumix S1 II koos erinevate objektiividega ühe päeva rendi eest 55 eurot, nädala eest 275 eurot. Võta kaamera nädalaks endaga, filmi oma reaalseid töid, ja siis otsusta.
Kui vajad rendiks ka lisaseadmeid, saadaval on kogu tehnikavalik: objektiivid, valgustus, monitor, heli, stabilisaator. Võta ühendust, et broneerida komplekt järgmiseks projektiks ja saada juurde meie seadistussoovitused, mida kaasas ei tule ei poest ega internetist.
Panasonic Lumix S1 II on minu peamine tööhobune: kasutan seda iga päev pulmavideo, korporatiivvideo ja drooni-välise foto puhul. See ülevaade ei ole turundusmaterjal, vaid kuue kuu tegeliku kasutuse põhjal koostatud aus arvustus, mis sisaldab nii pluss-e kui ka miinuseid, mida ma reklaammaterjalis ei näe.
